Carl Spitzweg

Karl Spitzweg oli biidermeieri ajastu kuulus saksa maalikunstnik, kes sündis 5. veebruaril 1808 Baieris Unterpfaffenhofenis. Tema vanemad olid Franz Spitzweg, jõukas talunik ja Elisabeth Pfeiffer. Karl tundis lapsepõlves huvi maalimise ja joonistamise vastu ning sai esimesed õppetunnid isalt, kes oli osav harrastuskunstnik.

1827. aastal kolis Spitzweg Münchenisse farmaatsiat õppima ja hakkas vabal ajal käima maalikursustel. Temas tekkis kiiresti kirg maalimise vastu ja otsustas sellega tegeleda karjäärina. 1830. aastal jättis ta proviisoriõpingud pooleli ja asus tööle iseseisva kunstnikuna.

1834. aastal abiellus Spitzweg Emilie Seideliga, kellega tal oli kaks last, kuid abielu lõppes lahutusega 1854. Hiljem abiellus ta uuesti ja sai teise lapse.

Spitzwegil oli kunstiringkonnas palju sõpru, sealhulgas maalikunstnik Eduard Schleich vanem ja kunstikoguja Franz von Lenbach. Teda mõjutasid ka romantiline maalikunstnik Caspar David Friedrich ja Hollandi meistrid, eriti Jan Vermeer.

Spitzwegi maalid kujutasid sageli keskklassi ühiskonna igapäevaelu ja humoorikaid stseene, keskendudes üksikutele tegelastele ja nende veidrustele. Ta on tuntud erksate värvide kasutamise, detailidele tähelepanu pööramise ja omapärase stiili poolest.

Spitzweg töötas kogu oma karjääri jooksul erinevates kohtades, sealhulgas Münchenis, Viinis ja Pariisis, kus ta veetis aega oma töid uurides ja eksponeerides.

Spitzwegi maalid on jätnud kunstimaailmas märkimisväärse jalajälje, tema stiil on mõjutanud hilisemaid kunstnike põlvkondi. Tema teosed on tuntud oma kergemeelsuse ja võlu poolest ning pakuvad ainulaadset pilguheit biidermeieri ajastu keskklassi kultuurile.

Siin on viis Karl Spitzwegi kõige olulisemat maali:

1. Raamatuuss (1850): see maal kujutab lugemisse süvenenud meest, keda ümbritsevad raamatud ja paberid. See on üks Spitzwegi kuulsamaid teoseid ning see kajastab biidermeieri ajastut iseloomustavat intellektuaalsust ja armastust õppimise vastu.

2. Vaene luuletaja (1839): sellel maalil on räämas riietatud luuletaja, kes istub katusealuses, ümbritsetuna raamatutest ja katkisest vaasist. See on terav kommentaar kunstnike võitlusele biidermeieri perioodil.

3. The Raven (1845): sellel maalil on kujutatud naist pimedas toas, ümbritsetuna kurjakuulutavatest varjudest ja rongast, kes istub oksal. See on kummitav ja atmosfääriline teos, mis näitab Spitzwegi meeleolu ja emotsiooni meisterlikkust.

4. Armastuskiri (1855): sellel maalil on kujutatud naist, kes loeb aias pingil istudes kirja. See on romantiline ja idülliline stseen, mis tabab biidermeieri ajastu süütust ja ilu.

5. Mesinädalad (1856): see maal kujutab äsja abiellunud paari oma mesinädalatel, ümbritsetuna lilledest ja maastikust. See on rõõmus ja optimistlik teos, mis tähistab armastuse ja abielu rõõme.