Edouard Manet

Édouard Manet (1832-1883) oli prantsuse maalikunstnik ja üks modernistliku liikumise pioneere. Ta sündis 23. jaanuaril 1832 Prantsusmaal Pariisis heal järjel perre. Tema isa Auguste Manet oli kõrge riigiametnik ja ema Eugenie-Desiree Fournier oli diplomaadi tütar. Manet oli kolmest pojast vanim ning ta kasvas üles kultuurses ja intellektuaalses keskkonnas.

Huvi kunsti vastu tekkis Manet’ lapsepõlves ja ta käis sageli oma emaga Louvre’i muuseumis kaasas. Ta sai ametliku kunstialase väljaõppe 18-aastaselt ja 1856. aastal astus ta Thomas Couture'i, tuntud ajaloo- ja žanristseenide maalija ateljeesse. Kuid Manet ei tundnud end Couture'i konservatiivses stuudios mugavalt ja lahkus juba kuue kuu pärast.

1863. aastal abiellus Manet hollandlanna Suzanne Leenhoffiga, kes oli olnud tema klaveriõpetaja. Neil oli enne abiellumist üks poeg Leon, kes sündis 1852. aastal. Manet' elu ja loomingut mõjutas oluliselt perekond ning ta maalis sageli oma naise ja poja portreesid.

Manet’ varaseid teoseid mõjutasid vanad meistrid, eriti Diego Velazquez, Frans Hals ja Francisco Goya. Siiski oli tema kõige olulisem mõju realistlik maalikunstnik Gustave Courbet, kellega Manet kohtus 1860. aastate alguses. Courbet’ mõju on näha Manet’ valguskäsitluses ja tema eelistamises kaasaegsetele teemadele.

Manet' stuudio asus Pariisi südames ja ta maalis sageli stseene igapäevaelust, nagu kohvikud, baarid ja pargid. Teda huvitas kaasaegse elu olemuse tabamine ja tema maalid kujutasid sageli pariislaste linnalikku elustiili.

Manet’ tehnikat iseloomustas laiade pintslitõmmete, lihtsustatud vormide ja erksate värvide kasutamine. Ta kasutas sageli piiratud paletti, mis andis tema maalidele ühtsuse ja harmoonia tunde. Tema tehnika oli oluline kõrvalekalle akadeemilisest traditsioonist, mis rõhutas täpseid jooni, siledaid pindu ja realistlikke detaile.

Manet’ jalajälg kunstimaailmas oli märkimisväärne. Ta oli oma eluajal vastuoluline tegelane ja tema maalid tekitasid sageli asutuses pahameelt. Tema töö avaldas aga mõju kaasaegse kunsti arengule ja ta sillutas teed hilisematele kunstnikele, nagu impressionistid.

Siin on viis Manet' kõige olulisemat maali:

1. Olümpia (1863) – see maal põhjustas skandaali, kui seda esmakordselt eksponeeriti 1865. aastal. Sellel on kujutatud lamavat alasti naist, kes vaatajale julgelt otsa vaatab. Olympia oli kõrvalekalle traditsioonilistest naiste akti kujutamisest, mis olid idealiseeritud ja sageli mütoloogilised.

2. Luncheon on the Grass (1863) – sellel maalil on kaks täielikult riides meest ja alasti naine pargis piknikul. Riietatud ja riieteta kujude kõrvutamine tekitas kriitikute pahameelt, kelle arvates oli maal sündsusetu.

3. Baar Folies-Bergeres (1882) – sellel maalil on kujutatud baaridaami Pariisi ööklubis. Maal on tähelepanuväärne oma keeruka kompositsiooni poolest, mis sisaldab peeglit, mis peegeldab baaridaami ja baari patroone.

4. The Fifer (1866) – see maal kujutab noort poissi mängimas fife. Maal on tähelepanuväärne oma värvikasutuse ja julge pintslitöö poolest.

5. Keiser Maximiliani hukkamine (1869) – see maal kujutab endise Mehhiko keisri Maximilian I hukkamist, kes hukati 1867. aastal mahalaskmise teel. Maal on kommentaar