Paul Cézanne

Paul Cézanne (1839-1906) oli prantsuse kunstnik ja postimpressionistlik maalikunstnik, kelle looming oli kaasaegse kunsti arengus ülioluline. Ta sündis Prantsusmaal Aix-en-Provence'is jõukas peres. Tema isa oli edukas pankur ja ema koduperenaine. Vaatamata pere ootustele, et ta järgiks oma isa jälgedes, tundis Cézanne juba noorest peale kirg kunsti vastu.

Lapsena oli Cézanne vaikne ja enesessevaatav ning tal oli raskusi oma eakaaslastega sobituda. Ta saadeti Aix-en-Provence'i internaatkooli, kus talle tutvustati klassikaliste kunstnike nagu Raphael, Michelangelo ja Tizian teoseid. Need kunstnikud mõjutasid hiljem tema enda loomingut.

1861. aastal kohtus Cézanne Hortense Fiquet’ga, modelliga, kellest sai tema eluaegne kaaslane ja ainsa lapse Pauli ema. Vaatamata vanemate taunimisele jätkas Cézanne suhet Hortensega ja lõpuks abiellus temaga 1886. aastal.

Cézanne'i varajast karjääri iseloomustas võitlus ja tagasilükkamine. Ta lükati Pariisi École des Beaux-Arts'ist tagasi ja ametlik salong lükkas tema tööd järjekindlalt tagasi. Alles 1870. aastatel hakkas ta oma töö eest tunnustust saama.

Cézanne töötas oma karjääri jooksul mitmes erinevas kohas, sealhulgas Pariisis, Aix-en-Provence'is ja Lõuna-Prantsusmaal. Teda mõjutasid mitmed kunstnikud, sealhulgas impressionistid, nagu Monet ja Renoir, aga ka postimpressionistid Van Gogh ja Gauguin.

Cézanne’i tehnikat iseloomustas tema värvikasutus ja ainulaadne lähenemine kompositsioonile. Ta maalis sageli sama stseeni mitu korda, katsetades erinevaid värve ja kompositsioone, kuni leidis täiusliku tasakaalu. Ta oli tuntud ka oma paksude, julgete pintslitõmmete kasutamise ja kalduvuse poolest jagada objekte nende koostisosadeks, sillutades teed kubismi arengule.

Cézanne'i loomingul oli oluline mõju kaasaegse kunsti arengule. Tema ainulaadne lähenemine kompositsioonile ja värvikasutus mõjutasid paljusid pärast teda tulnud kunstnikke, sealhulgas Picassot ja Matisse’i.

Siin on viis Cézanne'i kõige olulisemat maali:

1. Mont Sainte-Victoire (1902-1904) – see maal kujutab mäge, mis paistis Cézanne'i kodulinna Aix-en-Provence'i kohal. See on suurepärane näide tema värvikasutusest ja tema võimest tabada koha olemust.

2. Kaardimängijad (1890–1895) – see maaliseeria kujutab töölisklassi mehi kõrtsis kaarte mängimas. Maalid paistavad silma oma ruumikasutuse ja hetke tabamisvõime poolest.

3. Natüürmort õuntega (umbes 1895) – see maal on Cézanne'i natüürmortide klassikaline näide. Sellel on lihtne õunte kompositsioon laual, kuid värvide ja pintslitõmmete kasutamine loob dünaamilise ja kaasahaarava pildi.

4. Suplejad (1898–1905) – see maaliseeria kujutab alasti suplejaid maastikul. Maalid paistavad silma nii värvi- ja valguskasutuse kui ka inimkuju rõhutamise poolest.

5. Suured suplejad (1906) – see maal on Cézanne'i suplejate teemalise töö kulminatsioon. Sellel on suur ja keerukas kompositsioon alastikujudest maastikul. Maal on silmapaistev värvi- ja valguskasutuse ning vormi ja struktuuri rõhuasetusega.